Judo looja on Jigoro Kano, kes sündis 28. oktoobril 1860. aastal. Judo on loodud iidsest Jujutsu vormist. Olles ise alles 22 aastane, rajas Jigoro Kano 1882. aastal esimese judokooli – Kodokan ja antud aastat peetakse ka judo sünniaastaks.
Rahvusvaheline judoföderatsioon asutati aastal 1951 ja esimene IJF president oli itaallane Aldo Torti. Teiseks rahvusvahelise judoföderatsiooni presidendiks sai Jigoro Kano poeg Risei Kano.
Esimesed maailmameistrivõistlused judos toimusid 1956. aastal Tokyos. Võisteldi ühes kaalukategoorias, osales 31 võistlejat kahekümne ühest riigist ja võitjaks tuli jaapanlane  Shokichi Natsui. Ka teised maailmameistrivõistlused toimusid Tokyos 1958. aastal ja võitjaks tuli jälle  Shokichi Natsui.
Kolmandad maailmameistrivõistlused toimusid 1961. aasta Pariisis ja esimene mitte jaapanlane maailmameister on hollandlane Anton Geesing.
Esmakordselt oli judo Olümpiamängude kavas 1960. aastal Tokyos. Osaleti kolmes kaalukategoorias: -68kg, -80kg ja +80kg. Kõik kolm kaalu võitsid jaapanlased, aga kõige tähtsama võidu, absoluutkaalu (kõik koos), võitis hollandlane Anton Geesing.
Esimesed naiste maailmameistrivõistlused toimusid New Yorkis 1980. aastal. Esmakordselt Olümpiamängude kavas oli judo 1992. aastal Barcelonas.
Praegune rahvusvahelise judoföderatsiooni president on Marius Vizer (Austria) ja Eesti judoliidu president on Aavo Põhjala.
Eestis peetakse spordiala sünniaastaks 1969. aastat. Eesti judokatest on Olümpial medaleid võitnud Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin. Hetkel peetakse judot enim levinumaks kahevõitlusalaks maailmas.

Mehed võistlevad kaalukategooriates: -60kg; -66kg; -73kg; -81kg; -90kg; -100kg; +100kg
Naised võistlevad kaalukategooriates: -48kg; -52kg; -57kg; -63kg; -70kg; -78kg; +78kg